Avatud talude päev 2017

23. juuli oli taaskord Avatud talude päev üle eesti, kus osales üle 280 talu. Peale eelmise aasta käimist otsustasin, et lähen uuel aastal jälle. Kuna ilmad on olnud sellised mitte väga suvised, siis meie härra tegi põllul heina terve päeva ja pidime Jakobiga siis kahekesi hakkama saama. Seekord võtsime suuna Loobu poole ja vaatasime välja 5 erinevat talu, kuhu läheme.

Esimene koht, mis meile teele ette jäi oli loobu külas olev Pealispõllu talu, kus kasvatatakse kitsi ja lambaid. Nägime improviseeritud teatrit, kuidas villa leotati ja kohapeal värskeid vihtasid tehti. Lastele oli püsti pandud joonistamise nurk, kus sai oma kunstiannet näidata. Oli veel võimalus peenemat näputööd ka teha ja keha sai kinnitada talu kohvikus, kus pakuti ehtsat sooja talu toitu.

700 meetrit eemal oli järgmine talu – Pihlamäe käsitöötuba. Seal oli samuti kohvik, kus poiss endale ühe tüki maitsvat kooki sai, mille perenaine ise oli teinud. Peale lummavalt imelise ümbruse oli seal veel muuseum, kus saime näha kõike, mis oli vana.

Edasi suundusime Valgejõe veinivillasse. Nägime marja istandust, püsti oli pandud lava, kus iga 2 tunni tagant astusid ülesse pillimehed. Veinivilla saalis oli tutvustav loeng, käisime veel vaatamas, kuidas tehakse veini ja kus neid siis pärast hoitakse. Kohapeal tehti pannkooke ja võimalik oli kaasa osta keraamilisi lõikelaudu ja ka loomulikult veini.

Kuna siiani polnud me ühtegi looma saanud paitada, siis järgmiseks peatuspaigaks oli Vana-Sirge küülikutalu. Tee sinna oli kruusane ja käänuline ja huviliste hulk oli üsna suur, seega parkimisega oli natuke tegu, aga lõpuks saime ikka kohale. Kahjuks seal paitamiseks ühtegi pisikest jänksi polnud ja ligi pääses vaid ühele puurile, mis väljas oli, siis laps oli üsna kurb. Ega seal me väga pikalt ei peatunud ja sõitsime edasi.

Viimaseks kohaks oli Ülearu ratsatalu, mis oli üliäge koht. Lapsed said soovi korral hobustega ratsutada ja vankriga sõita. Kuna mina unustasin oma rahakoti autosse ja tagasi kõmpima ei hakanud, siis meil see lõbu jäi vahele. Selle eest saime aga paitada ponisid, nööri otsas olid 2 villast lammast/oinast, kes oli väga sõbralikud aga väsinud liigsest tähelepanust ja siis oli puuris üks nunnu pehme karvaga jänes, keda lapsed paitasid ning puuris oli 2 kana, kes ei öelnud ära mitte ühestki naadi lehest.

Peale 4 tunnist ringisõitmist oli laps üsna väsinud ja jäi autos lõpuks magama. Aga vahva oli. Kuna tema on suur tehnika huviline, siis selles osas oli ta natuke pettunud, et ühtegi traktorit ei näinud, sest Voore Farm jättis talle kustumatu mälestuse eelmisel aastal aga uuel aastal valime uued talud ja küll see viga saab ka parandatud.

Pealispõllu talu 

Pihlamäe käsitöötuba

Valgejõe Veinivilla

Vana-Sirge küülikutalu

Ülearu ratsatalu

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s